Mida jälgida veinisildil?

Kui seisad veiniosakonnas kümnete pudelite ees ja proovid sildilt aru saada, mida üks või teine vein endast kujutab, võib Prantsuse vein tunduda esmapilgul päris keeruline.

Pudelil on nimi, mida sa ei tunne. Viinamarjasorti ei ole kuskil suurelt kirjas. Aastakäik on väikeses kirjas. Ja siis on veel mingid AOC-d, château’d, cru’d ja muud prantsuskeelsed sõnad.

Kas sellest üldse saab midagi aru?

Saab küll.

Tegelikult on Prantsuse veinisildil päris palju infot. Lihtsalt seda tuleb osata lugeda.

Ja meie soovitus on: ära otsi sildilt ainult sõna, mida sa juba tead. Õpi lugema piirkonda.

Prantsuse veini puhul on meie jaoks kõige olulisem küsimus:

Kust see vein tuleb?

Piirkond annab juba väga palju infot veini stiili kohta. Bordeaux ei ole sama mis Rhône. Rhône ei ole sama mis Alsace. Burgundia ei ole sama mis Languedoc.

Prantsuse veinides on päritolul väga suur roll ning just seda kaitseb ka AOC/AOP-süsteem. AOP tähistab toodet, mille tootmine on seotud kindla geograafilise piirkonna ja selle piirkonna tunnustatud tootmistavadega. AOC on selle Prantsusmaal kasutatav riiklik tähistus.

Seetõttu võib Prantsuse pudelil olla suurelt kirjas näiteks Bordeaux, mitte Cabernet Sauvignon.

Ja see ei ole puuduv info.

See ongi info.

Kui tunned Bordeaux’ piirkonda, tead juba üsna palju selle kohta, mida pudelist oodata.

Kui tunned Rhône’i, hakkad juba aimama teistsugust stiili.

Kui tunned Alsace’i, oskad eeldada hoopis teistsuguseid veine.

Prantsusmaal on ajalooliselt olnud väga tugev arusaam, et vein räägib oma päritolust. AOC-süsteemi üks eesmärke ongi kaitsta konkreetse piirkonna nime, tootmistavasid ja terroir’ga seotud iseloomu.

Seetõttu ei ole Prantsuse veini puhul alati kõige targem otsida pudelilt tuttavat viinamarjasorti.

Mõnikord on palju kasulikum teada, mis piirkonnast vein tuleb.

AOC tähendab Appellation d’Origine Contrôlée ehk kontrollitud päritolunimetust.

AOP tähendab Appellation d’Origine Protégée ehk kaitstud päritolunimetust.

Lihtsustatult öeldes tähendab see, et vein on seotud kindla geograafilise piirkonna ja selle piirkonna tootmisreeglitega. Need reeglid võivad määrata näiteks, milliseid viinamarjasorte võib kasutada, millises piirkonnas viinamarju kasvatatakse ja millistele tingimustele vein peab vastama. Reegleid kontrollitakse. (inao.gouv.fr)

AOC/AOP ei tähenda automaatselt:

„See on maailma parim vein.“

See tähendab pigem:

„Sellel veinil on kindel päritolu ja selle tootmisele kehtivad kindlad reeglid.“

Ja see on Prantsuse veinikultuuri mõistmiseks väga oluline.

Siin tekibki paljudel esimene segadus.

Kui oled harjunud Uue-Maailma veinidega, siis on lihtne mõelda:

Sauvignon Blanc = Sauvignon Blanc. Cabernet Sauvignon = Cabernet Sauvignon.

Pudelile on suurte tähtedega kirjutatud, mis viinamari seal sees on.

Prantsusmaal ei pruugi seda infot aga üldse esiküljel olla.

Bordeaux’ pudelil võib olla kirjas Bordeaux Supérieur, Saint-Émilion või Médoc, aga mitte sõna Merlot või Cabernet Sauvignon.

See ei tähenda, et viinamarjasort oleks tähtsusetu.

Vastupidi.

Lihtsalt Prantsuse süsteemis eeldatakse rohkem, et vein räägib kõigepealt oma päritolust.

Ja just siin võibki tekkida olukord, kus inimene kõnnib supermarketis tuttavat sõna otsides mööda väga heast veinist, sest pudelil ei ole midagi, mida ta oskab otsida.

Meie meelest on see üks põhjuseid, miks Prantsuse veini tasub osta kohast, kus keegi oskab seda sulle lahti seletada.

Ei, mitte alati.

Ja see on üks olulisemaid asju, mida veini ostes meeles pidada.

Aastakäik näitab, mis aastal viinamarjad korjati. See võib anda väga olulist infot selle kohta, millises arengufaasis vein praegu on.

Aga vanem ei tähenda automaatselt paremat.

Näiteks lihtsam valge vein võib olla kõige mõnusam noorena, värske ja säravana. Kui selline vein on juba mitu aastat vana, ei pruugi see olla sugugi parem kui värskem aastakäik.

Ka punane vein võib olla liiga vana.

Kui näed näiteks kümne-eurost Bordeaux’d aastast 2015, ei tähenda see, et oled leidnud eriti väärtusliku vana veini. On täiesti võimalik, et selle veini parim hetk on juba möödas.

Teisest küljest on veine, mille puhul vananemine ongi osa kogu mõttest. Head, pika arengupotentsiaaliga veinid võivad kümne või kahekümne aasta jooksul muutuda palju kompleksemaks.

Seega ei tasu küsida ainult:

„Mis aastast see vein on?“

Parem küsimus on:

„Kas see aastakäik on selle konkreetse veini jaoks praegu hea?“

See on juba palju olulisem.

Järgmisena vaatame tootjat. Ja siin on üks huvitav asi. Meie jaoks ei ole halb märk, kui me ei tunne pudelil olevat tootjat. Prantsusmaal leidub tohutult väikeseid sõltumatuid veinimaju ja kasvatajaid, kellest Eesti veinisõber pole võib-olla kunagi kuulnud. See võib olla väga hea märk.

Aga ka tuntud ja suur tootja võib teha väga head veini ning pakkuda väga head kvaliteedi-hinna suhet.

Seega ei tasu mõelda: väike tootja = hea, suur tootja = halb.

Pigem tasub vaadata, mida konkreetne tootja teeb ja milline on tema veinide kvaliteet.

Ja siin tuleb jälle mängu meie töö: me valime Veiniateljeesse veine mitte selle järgi, kui kuulus nimi pudelil on, vaid selle järgi, kas vein ise on hea ja kas ta on oma hinnaga väärt ostmist.

Näiteks 12%, 13,5%, 14% või 14,5%.

See ei ütle sulle kogu tõde veini kohta, kuid annab ühe vihje selle stiili kohta.

Üldiselt võib kõrgem alkoholisisaldus viidata küpsematest viinamarjadest valmistatud, täidlasema või soojema stiiliga veinile. Madalam alkoholisisaldus võib sageli käia koos kergema ja värskema stiiliga.

Aga ka siin ei tasu teha liiga lihtsat järeldust.

14,5% vein ei ole automaatselt parem, tugevam ega isegi tingimata täidlasem kui 13% vein.

Veini tasakaalu määravad koos alkohol, happesus, tanniin, puuviljasus, magusus ja struktuur.

Seega vaata alkoholiprotsenti kui ühte vihjet, mitte kui hinnangut veini kvaliteedile.

Kui Prantsuse veinil on sildil sõna Château, võib see kõlada väga uhkelt.

Aga ära eelda automaatselt, et tegemist on suure Prantsuse lossiga.

Bordeaux’s kasutatakse Château-nimetust väga paljude veinimõisate ja tootjate nimedes. See võib olla ajalooline mõis, veinitalu või tootja nimi.

Seega:

Château ei tähenda automaatselt kallist veini.

Ja kindlasti ei tähenda see automaatselt ka seda, et vein on parem lihtsalt selle ühe sõna pärast.

Kui pudelil on kolm kuldset medalit, suur kleeps ja kiri „Best Wine Competition“, tekib loomulikult tunne, et see peab olema väga hea vein.

Meie soovitus on siin lihtne:

ära lase medalitel enda eest veini valida.

Medalid võivad anda lisainfot, aga need on osa turundusest ning me ei pea neid veini kvaliteedi kõige olulisemaks näitajaks.

Parem on vaadata:

kust vein tuleb;

kes selle tegi;

mis aastakäik see on;

milline on veini stiil;

kas see sobib sinu maitse ja olukorraga;

ja kas hind on selle kvaliteediga mõistlikus suhtes.

Hea vein ei muutu paremaks sellepärast, et tema pudelile on kleebitud rohkem kuldseid kleepse.

Esikülg võib olla ilus ja minimalistlik, aga mõnikord on just tagasildil väga kasulik info.

Sealt võib leida näiteks tootja, alkoholisisalduse, päritolu, importija, allergeenid ning vahel ka soovitusi, millise toidu kõrvale vein sobib.

Kui sa ei tea, mida veiniga peale hakata, tasub tagasilt alati üle vaadata.

Aga ka siin tasub meeles pidada: tootja enda maitsenoodid ja toidusoovitused on soovitused, mitte seadused.

Meie näiteks ei tahaks, et veinipudel sulle ütleks, mida sa pead sööma.

Vein peaks sobima sinu õhtuga.

Kui seisad poes Prantsuse veinide ees ja tunned, et kõik pudelid on natuke arusaamatud, siis alusta neljast asjast.

1. Piirkond Kust vein tuleb? Bordeaux? Rhône? Alsace? Burgundia? Languedoc?

2. Aastakäik Kas see vein on praegu joomiseks sobivas arengufaasis?

3. Tootja Kes selle veini tegi?

4. Alkoholisisaldus Kas see annab aimu stiilist, mida otsid?

Ja siis vaata pudelit ennast.

Kas see on õigesti säilitatud? Kui tegemist on korgiga veiniga, peaks pikemalt säilitatav pudel olema külili, mitte püsti. Veini puhul on säilitamistingimustel suur roll – isegi väga hea vein võib vale hoiustamisega oma kvaliteedi kaotada.

Siis ei ole tegelikult midagi valesti.

See ongi üks Prantsuse veini võludest ja samal ajal üks põhjuseid, miks seda on üksi supermarketis keerulisem valida.

Kui pudelil ei ole kirjas ühtegi tuttavat viinamarjasorti, ei tähenda see, et vein oleks halb.

See võib olla hoopis pudel, mis sulle kõige rohkem meeldiks.

Seepärast ei soovita me minna poodi ainult ühe tuttava sõna järgi.

„Sauvignon Blanc“ võib olla suurepärane, aga Sauvignon Blanc Prantsusmaal, Uus-Meremaal ja mujal maailmas võib olla täiesti erineva iseloomuga.

Õppida tasub tundma mitte ainult viinamarjasorte, vaid piirkondi.

Ja kui sa neid veel ei tunne, siis selleks ongi veinipood.

Meie eesmärk ei ole panna sind enne ostmist Prantsusmaa veinikaarti pähe õppima. Meie eesmärk on kuulata, mida sa tahad juua, vaadata pudelit sinu eest ja leida vein, mis sulle päriselt sobib.

Sest mõnikord võib parim pudel olla just see, mille sildilt sa mitte midagi aru ei saa.