Kuidas valida punast veini?

„Ma tahaksin ühte head punast veini, aga ma ei oska valida.“

Seda kuuleme Veiniateljees üsna sageli. Ja tegelikult on see väga hea küsimus.

Sest hea punase veini valimine ei alga viinamarjasordist, piirkonnast ega isegi hinnast. See algab hoopis küsimusest: milleks seda veini vaja on?

Kas see läheb õhtusöögi kõrvale? Milline toit on laual? Kas pudel avatakse sõpradega pikaks õhtuks või otsitakse lihtsalt midagi mõnusat reede õhtuks? Kas soovitakse kerget ja värsket või jõulist ja täidlast veini? Või on juba mõni vein, mida varem armastatud?

Alles siis hakkab pudel kuju võtma.

Vein ei ole eraldiseisev asi. Ta on osa hetkest.

Kui plaanis on korralik õhtusöök, tasub alustada toidust ja valida vein selle järgi. Kui aga peas on juba konkreetne vein, mida tahaks proovida, võib teha vastupidi – valida vein ja mõelda siis, mida selle kõrvale süüa.

Meie jaoks on mõlemad täiesti õiged.

Näiteks kergem ja värskem punane võib olla suurepärane kaaslane õhtule, kus vein on pigem osa vestlusest kui õhtusöögi keskpunkt. Jõulisem ja struktureeritum vein võib aga olla just see, mida tahad aeglaselt nautida hea liha või rikkaliku roa kõrvale.

Seega ei ole olemas ühte „parimat punast veini“.

On olemas õige vein selleks hetkeks.

See on ilmselt kõige lihtsam viis oma valikut kitsendada.

Kui sulle meeldivad kergemad punased veinid, tasub vaadata jahedama kliimaga piirkondade ja elegantsema stiiliga veinide poole. Näiteks Pinot Noir võib olla väga õhuline, värske ja marjane, samas kui Bordeaux’ punased võivad ulatuda kergest ja mahlakast stiilist kuni väga sügavate ja struktureeritud veinideni.

Kui aga tahad täidlasemat ja jõulisemat punast, tasub vaadata soojemate piirkondade poole. Lõuna-Prantsusmaa veinides kohtab sageli küpsemat puuvilja, rohkem alkoholi ja täidlasemat suutunnet.

See on siiski ainult rusikareegel. Veini iseloomu mõjutavad lisaks kliimale ka viinamarjasort, kasvukoht, mullastik ja veinivalmistamise viis.

Ja siin tulebki mängu üks meie lemmikküsimusi:

Mida sa mõtled, kui ütled „tugev vein“?

Kas tahad kõrget alkoholi? Tanniine? Tumedat ja küpset puuvilja? Või lihtsalt intensiivset maitset?

Need ei ole üks ja sama asi.

„Tahan tugevat punast“ on veinipoes üks tavalisemaid soove.

Aga kui natuke täpsustada, selgub tihti, et inimene ei otsigi tegelikult tugevat veini. Ta otsib näiteks pehmet, täidlast ja küpset veini.

Või hoopis veini, millel oleks rohkem tanniini ja struktuuri.

Need on väga erinevad asjad.

Eestis on üsna levinud ka arusaam, et hea tugev punane vein peab olema võimalikult magusa ja väga küpse maitsega. Tegelikult võib väga hea punane vein olla täiesti kuiv, värske ja elegantne ning samal ajal väga intensiivne.

Prantsuse veinide puhul kohtame just sellist lähenemist väga palju.

Vein ei pea olema suur ja magus, et olla jõuline.

Kui oled harjunud ostma veini viinamarjasordi järgi, võib Prantsusmaa veinimaailm alguses päris segadust tekitada.

Pudelil ei pruugi olla suurt kirja „Cabernet Sauvignon“ või „Merlot“. Selle asemel vaatad näiteks Bordeaux’, Saint-Émilioni või Médoci poole.

Miks?

Sest Prantsusmaal räägitakse veinist väga palju päritolu kaudu.

Bordeaux’ punased veinid on hea näide. Seal kasutatakse erinevaid viinamarjasorte koos ning veini iseloom kujuneb nende, kasvukoha ja veinivalmistamise koostöös. Merlot võib anda veinile pehmust ja ümarust, Cabernet Sauvignon struktuuri ja tanniine ning Cabernet Franc värskust ja elegantsi.

Seega ei tähenda Bordeaux üks kindel veinistiil.

Seal võib leiduda nii noorelt nautimiseks mõeldud mahlakaid ja lihtsamaid veine kui ka väga pika arengupotentsiaaliga pudeleid.

Ja just see ongi põhjus, miks Prantsuse veini valimine võib esialgu keeruline olla.

Aga see on ka põhjus, miks me Veiniateljees olemas oleme.

Me ei eelda, et klient peab enne veinipoodi tulekut ära õppima kõik Prantsusmaa appellatsioonid.

Meie töö on need pudelid sinu jaoks lahti mõtestada.

Viinamarjasort annab küll palju infot, aga üksi ei räägi see kogu lugu.

Cabernet Sauvignon võib anda väga erinevaid veine sõltuvalt sellest, kus ja kuidas see on kasvanud ning kuidas vein on valmistatud.

Sama kehtib Merlot’, Pinot Noiri, Syrah’ ja teiste sortide kohta.

Seetõttu võib sama sort eri riikides või piirkondades maitseda üllatavalt erinevalt.

Kui ütled meile „mulle meeldib Pinot Noir“, saame juba palju edasi minna. Aga veel parem on, kui ütled, mis sulle selle Pinot Noiri juures meeldis.

Kas see oli kerge ja värske? Marjane? Siidine? Elegantne? Või hoopis sügavam ja vürtsikam?

Sealt hakkab tegelik veinivalik pihta.

Mitte tingimata.

10–15 euro eest on täiesti võimalik leida väga hea punane vein. Kui liigume 25, 30 või 50 euro juurde, võivad erinevused kvaliteedis, päritolus, valmistamises ja arengupotentsiaalis olla väga suured.

Aga see ei tähenda, et kallim pudel oleks sinu jaoks parem.

Kui sul on reede õhtul sõbrad külas ja tahad lihtsalt head veini, mida mõnusalt juua, ei ole mingit põhjust valida 40-eurost pudelit ainult sellepärast, et see on kallim.

Ja kui on eriline õhtu ning tahad veini, mille juures võtta aega, nuusutada, maitsta ja avastada, võib kallim pudel olla täiesti põhjendatud.

Meie lähtume veinide valikul eelkõige maitsest ja kvaliteedi-hinna suhtest.

Me ei otsi veine, mille hinnasilt maksab kinni suure osa turundusest. Tahame leida pudelid, mille puhul tunned pärast esimest klaasi, et said oma raha eest midagi päriselt head.

Seetõttu võib Veiniateljeest leitud 12-eurone vein olla sama hea ost kui 30-eurone vein – lihtsalt täiesti erinevaks hetkeks.

See on üks kohti, kus punase veini valimisel võib väga kergesti mööda panna.

Hea ja kallis vein ei tähenda automaatselt, et see peaks veel kümme aastat keldris seisma.

Mõned veinid on loodud pikaks arenguks. Nad vajavad aega, et tanniinid pehmeneksid ja maitsed muutuksid kompleksemaks.

Aga väga suur osa tänapäeval müüdavatest veinidest on mõeldud joomiseks suhteliselt noorelt.

Seega ei piisa küsimusest:

„Kas see on hea vein?“

Tuleb küsida ka:

„Kas see on praegu hea vein?“

Just siin on aastakäigul, tootjal ja veini arengufaasil suur tähtsus.

Meie jaoks on oluline, et vein ei oleks lihtsalt hea valik paberil, vaid et ta oleks hea valik just täna avamiseks.

Kergemad punased sobivad hästi roogadega, mille juures ei ole vaja väga võimsat veini. Keskmise kehaga punased saavad suurepäraselt hakkama näiteks pasta, seente, linnuliha või mõõdukamate juustudega. Tanniinisemad ja jõulisemad veinid sobivad sageli hästi punase liha, rikkalike kastmete ja pikalt küpsenud roogade juurde.

Aga ka siin ei tasu reegleid liiga tõsiselt võtta.

Vein ja toit peaksid teineteist täiendama, mitte üksteisega võistlema.

Ja kui sul on kodus pudel, mida sa väga tahad juua, siis võib alati alustada veinist ja valida toit selle ümber.

Jah – aga mitte tingimata sellel temperatuuril, mis sinu kodus parasjagu on.

„Toatemperatuur“ on veinitermin, mis pärineb ajast, mil toad olid märksa jahedamad kui tänapäeva keskküttega kodud.

Kui elutoas on 23–24 kraadi, on see enamiku punaste veinide jaoks liiga soe.

Üldiselt serveeritakse punaseid veine umbes 17–18 °C juures, sõltuvalt veini stiilist. Kergemaid punaseid võib pakkuda jahedamalt, täidlasemaid veidi soojemalt.

Liiga soe punane vein võib tunduda raske ja alkoholine ning vein kaotab osa oma värskusest.

Seega ei ole punase veini enne serveerimist korraks külmkappi panemine sugugi halb mõte.

Kui keegi tuleb meile ja ütleb:

„Mul on vaja head punast veini.“, siis me ei hakka talle esimese asjana rääkima Cabernet Sauvignonist, Bordeaux’st või tanniinidest.

Kõigepealt tahame teada, mis õhtu tal ees seisab.

Mis ilm väljas on?

Mida süüakse?

Kellega koos juuakse?

Kas ta tahab lihtsalt mõnusat veini sõpradega või midagi, millele õhtu jooksul rohkem tähelepanu pöörata?

Mida ta tavaliselt joob?

Ja muidugi – milline on eelarve?

Sest veinivalik ei ole ainult küsimus sellest, milline vein on hea.

See on küsimus sellest, milline hea vein on praegu õige.

See on põhimõte, mille järgi me Veiniateljees veine valime.

Mõnel soojal suveõhtul sõpradega tahad võib-olla hoopis lihtsat, värsket ja krõbedat valget veini. Sa ei vaja sel hetkel 50-eurost pudelit.

Teisel õhtul on laud kaetud, toit on valmis, aega on palju ja tahad avada midagi erilist. Siis võib just see 50-eurone vein olla täiesti õige valik.

Mõlemad võivad olla väga head veinid.

Lihtsalt nende hetk on erinev.

Seepärast ei tasu veini valida ainult hinna, piirkonna või pudeli välimuse järgi.

Mõtle, mida sa tahad täna juua. Kellega sa seda jagad. Mida te sööte. Milline on ilm. Milline on tuju.

Ja kui sa ikka ei tea, mida valida, siis tule meile.

Sa ei pea teadma Prantsusmaa appellatsioonide nimesid ega suutma kirjeldada tanniine.

Piisab sellest, kui ütled:

„Tahan midagi kerget.“

„Tahan midagi jõulist.“

„Mul on lambaliha.“

Või lihtsalt:

„Mul on täna selline õhtu.“

Ülejäänu jäta meie hooleks.